Peep Pillak suurteosest “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” – Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts

Peep Pillak suurteosest “Eesti Vabaduse Risti kavalerid”

 

 

Eesti Sõjamuuseumis esitleti 2. veebruaril, Tartu rahu 96. aastapäeval, biograafilist teatmeteost „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“.[1] Suureformaadilise (35 x 25 cm !!!) ja 910 lehekülje paksuse raamatu koostajaks on Vabadussõja Ajaloo Seltsi esimees ja Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak, autoriteks lisaks temale ka Mati Strauss ning Ain Krillo. Raamatu kokkupanek on neil aega võtnud ligikaudu veerand sajandit. Vahepeal, 1997. ja 2004. aastal, avaldati Vabadusristi kavaleride registrid.[2] Samad autorid, lisaks veel René Viljat, on välja andnud ka mahuka kaheköitelise teatmiku Eesti Vabadussõja mälestusmärkidest.[3]

Teatmeteoses „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ on ära toodud 3126 Vabadusristi kavaleri eluloolised andmed, neist 2168 koos portreefotodega. Teadmata saatusega kavalere on jäänud 92. Kui 1935. aastal ilmunud Vabadusristi kavaleride biograafilises teatmikus[4] oli ära toodud 1343 Vabadusristi saanud Eesti kodaniku elulood[5], siis uues väljaandes on lisandunud ka selle teenetemärgi saanud välisriikide kodanike elulood, võimaluse korral koos fotoga. Ligikaudu kolmandik Vabadusristi saanutest ongi välismaalased, sealhulgas muidugi Põhjamaade, eelkõige Soome vabatahtlikud. Kokku annetati Vabadusristi kuueteistkümne välisriigi kodanikule, lisaks aastal 1919 kangelaslinnale Verdunile (VR I/1), sama aumärk 1922. aastal ka Briti, Prantsuse ja Itaalia tundmatule sõdurile. Vabadusristi annetati aastatel 1919 – 1925 kokku 3225 korral, sealhulgas ka 1924. aasta 1. detsembri mässukatse silmapaistvamatele mahasurujatele. Mõnel juhul on ühele isikule annetatud Vabadusristi erinevaid liike/järke kaks, harvematel juhtudel isegi kolm korda. Vabadusristi saanud Eesti kodanike hulgas oli vaid kaks naist, kes mõlemad said teenetemärgi lahingus osutatud vapruse eest. Ka üks soomlanna sai Vabadusristi lahingus ülesnäidatud vapruse eest. Lisaks neile said sõjaliste teenete eest Vabadusristi veel 10 taanlannat ja 38 soomlannat.

Nii suure hulga aumärkide väljaandmisega tekkis muidugi ka omajagu segadust: on juhtumeid, kus Vabadusristi vastuvõtmisest esialgu keelduti, pärast see siiski vastu võeti; mõnel juhul on aumärgist hiljem loobutud; vahel on aumärgi saanud hoopiski vale, tavaliselt sarnase nimega isik; mõnda kavaleri ei ole suudetud kuidagi üles leida ja aumärgi üleandmine on toimunud alles aastaid hiljem või mõnel juhtumil toimumatagi jäänud; aumärgid on vahetusse läinud; üks mees on mitu korda sama aumärgi saanud; madalam klass on enne üleandmist asendatud kõrgemaga jne. Teada on mitmed juhtumid, kus Vabadusristiga uhkeldanud mehed seda tegelikult saanud ei olnudki. Mõnelegi võib üllatusena tulla, et Vabadusristi I liigi 3. järgu on saanud Johannes Vares, kes luuletajana kasutas Barbaruse nime, ning kellest sai pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal marionettvalitsuse peaminister, kes palus Eesti NSV vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. Omal ajal Eesti iseseisvuse eest võidelnute hulgas oli veel teisigi, kes hiljem selle kaotamisele kaasa aitasid. Nii müüs Konstantin Nikolai Trankmann (VR II/3) Eesti piirikindlustuste plaanid nõukogude luurele ja tegi hiljem karjääri nii Punaarmees kui ka Eesti NSV juhtorganites. Välismaalastest Vabadusristi kavaleride hulgast võib aga näiteks leida Benito Mussolini (VR III/1) ja marssal Pétaini (VR I/1) elulood, kuid teisigi värvikaid isikuid võib huviline leida veel küllaga.

Teatmik on varustatud Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervituse ja koostaja poolt kirjutatud põhjaliku ning hästi illustreeritud eessõnaga. Raamatu lõpus on nii Vabadussõjas kui ka Teises maailmasõjas langenud Vabadusristi kavaleride nimekirjad, samuti inglise ja venekeelsed lühikokkuvõtted.

[1] Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Koostaja Jaak Pihlak. Viljandi 2016.

[2] Eesti Vabadusristi kavalerid. Register. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit. Pärnu 1997; Mati Strauss, Jaak Pihlak, Ain Krillo. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register. Viljandi Muuseum 2004.

[3] Mati Strauss, Ain Krillo, Jaak Pihlak, René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. Koostaja Mati Strauss. I kd. Keila 2002, II kd. Keila 2005.

[4] Eesti Vabadusristi kavalerid. Vabadusristi Vendade Ühenduse keskjuhatuse väljaanne. Tallinn 1935. Kordustrükk ilmus Stockholmis kirjastuse Välis-Eesti & EMP väljaandel 1984. aastal, vahetult enne ESTO `84 toimumist. Trükist tutvustas Stockholmis 5. oktoobril 1984 ilmunud „Eesti Päevalehes“ Elmar Kirotar (VR II/3).

[5] Väljaande lõpus olevas nimekirjas on ära toodud 2074 Eesti kodanikust Vabadusristi kavaleri nimed. Kohtuotsuse põhjal oli neljal Vabadusristi kavaleril õigused ära võetud ja nende nimed seetõttu ka nimekirjast välja jäetud. 2016. aasta väljaandest leiab nendegi meeste elulood.

Foto autor Peep Pillak