Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts (EASS) asutati 29. aprillil 1988 Tallinnas, Meremuuseumi ruumides. EASS asutati vastukaaluks tollal vohanud punasele pseudoajaloole ning põhieesmärgiks võeti eesti ajalootõe taastamine. EASSi loomise põhjuseks oli kurb olukord Eesti sõjaajaloo uurimisel, mille juured peitusid rahvusliku sõjalise kõrghariduse likvideerimises 1940. aastal. Et ametlik uurimisasutuste võrk sõjaajaloo probleemide vastu huvi ei tundnud, jäigi ainsaks lahenduseks koondumine vabatahtlikul alusel. Tegemist oli esimese organisatsiooniga, mis hakkas koondama Eesti sõjandustegelasi, ohvitsere, sõjaajaloolasi.
Seltsi asutajaliikmeiks olid ajaloolased Kaupo Deemant, Urmas Dresen, Rein Helme, Vladimir Koppelmann, Mati Õun, Evald Laasi, Maido Limbak, Mati Mandel, Tiit Noormets, Toe Nõmm, Peep Pillak, Ants Pärna ja Hannes Walter ning Taavet Poska. Järgnenud aastail liitus EASS-iga kümneid ajaloolasi ja ajaloouurijaid ning – huvilisi , aga ka endisi ja tegevohvitsere nii Eestist kui mujalt.
Esimestel asutamisjärgsetel aastatel oli EASS-i üheks põhiväljundiks ajakirjandus, kus avaldati sadu artikleid, peamiselt lähiajaloo probleemidest. Esineti paljudel konverentsidel, mälestussammaste avamisel jms. Osaleti ka Kaitseliidu taastamisel ja Piirivalvekooli loomisel.
Seoses Eesti Vabariigi taastamisega laienes EASS-i tööpõld : osaleti Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitseministeeriumi taastamisel, Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži loomisel ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakooli taasloomisel. Hakati välja andma ajakirja Sõdur ja Sõdurilehte. Hiljem kasvas EASS-ist välja 3 kaitseministrit : 1) Ülo Uluots, 2) Hain Rebas, 3) Enn Tupp ja esimene Riigikogu riigikaitse komisjoni esimees Rein Helme.
1990-ndate teisel poolel ja 2000-nda algusaastatel oli EASS vähese aktiivsusega. Olulist aktiivsust ei ilmutanud selts H. Walteri ega M. Õuna teiskordse esimeheks olemiste ajal. H.Walteri esimeheks olles ei kutsutud regulaarselt kokku koosolekuid ega korraldatud juhatuse ümbervalimisi. 2004. aasta kevadel saatis H. Walter seltsi liikmetele ringkirja, milles teatas ,et selts on oma ülesande täitnud ja ta on otsustanud seltsi tegevuse lõpetada. Seltsi põhikirja põhjal ei saa esimees sellist otsust vastu võtta, see on seltsi peakoosoleku kompetentsi kuuluv.
Seltsi tegevuse taasalustamisel peale vahepealset varjusurmas olekut on suured teened ajaloolastel Jüri Kotšinevil ja Aart Nõmmil, kes võtsid ühendust Mati Õunaga ja moodustasid kolmekesi 2004. aasta kevadel niiöelda Seltsi taasasutava toimkonna.
Peakoosolek kutsuti kokku 4. IX 2004 Tallinnas Kivimäel. Osavõtt koosolekust oli väikesearvuline kuid kokkutulnud (nende hulgas ajaloolased M. Õun, T. Noormets, T. Nõmm) otsustasid seltsi juriidiliselt taasasutada.
Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts registreeriti uuesti mittetulundusühinguna 23.12.2004 ja tegutseb sellest ajast klubilises vormis, korraldades mõned korrad aastas sõjaajalookonverentse jäämurdja “Suur Tõll” pardal. Koostööd tehakse Laidoneri muuseumi ja Meremuuseumiga. Liikmete arv ulatub poolesajani.